Kabatšokk-tsukkini "Nero di Milano" 20 gr.

* Neil aastatel kui on külmad, vihmased suved, mil isegi kurgid annavad väga madalat saaki, kannavad kabatðokid rahuldavalt vilja. Kuid ka neile on õitsemise ajal vajalik temperatuur üle +15 kraadi. Kui ööpäeva keskmine temperatuur on alla +10 kraadi, langeb kabatšokkide saagikus tugevalt. Põua suhtes on taimed küllaltki vastupidavad kuid kastmised on neile hädavajalikud, eriti massilise õitsemise ja viljade moodustumise perioodil. Kabatšokile sobivad enim mustmulla maad, kerged ja keskmiselt liivsavised mullad, mis on hästi täidetud orgaaniliste väetistega. Talle on vähesobivad hapud pinnased, põhjavete lähedase tasemega.
Parimad eelkultuurid: varased köögiviljad, sibul, kapsas, juurviljad, rohelised kultuurid, kartul. Taimehaiguste vältimiseks ei tohiks istutada kabatšokke ja teisi kõrvitsaliste kultuure ühele kasvukohale rohkem kui 1-2 aastaks või siis istutada neid pärast kurke, sest neil on paljud haigused ja kahjurid samad. 
Mineraalväetisi soovitatakse anda järgmistes kogustes: künnieelselt fosfor-ja lämmastik - 50% normist, kaaliumi - 100% normist. Superfosfaati võetakse umbes 300-350 g ja kaaaliumkloriidi 150-250 g 10-le ruutmeetrile, ammoniumnitraati umbes 150-200 g 10-le ruutmeetrile. Fosforväetiste ülejääk antakse koos seemnetega istutusaukudesse, pealtväetamiseks või esimese pärislehe faasis. Fosfor-kaaliumväetised on noores kasvueas väga tähtsad, mitte ainult kasvu kiirendamiseks, vaid ka taimede külmataluvuse tõstmiseks, sest õhutemperatuuri langedes alla +10 kraadi, langeb juurte omadus vee vastuvõtuks, lehtedes väheneb ainevahetuse intensiivsus, lõhutakse klorofüll- lehed kolletuvad.
Kui pinnas on hapu, on seda vaja sügisel lubjata, lisades olenevalt happelisuse astmest 3-9 kg lupja 10-le ruutmeetrile. Seda agrovõtet on parem teha kabatšokile eelnevale köögiviljakultuurile. Saviliivmuldadel ei jätku taimedele vahel magneesiumi. Sel juhul antakse dolomiidijahu, magneesiumoksiidi (põletatud magneesium) või epsoliiti (magneesiumsulfaat) arvestusega 30 g magneesiumoksiidi 10-le ruutmeetrile.
Kabatšokk on varavalmiv kultuur. Teda on parem kasvatada istikutest, külvatakse 1-10 mail, pottidesse. Kabatšoki seemned idanevad temperatuuril +8+9 kraadi kuid enam soodsad tingimused on +25+30 kraadi juures, tõusmed ilmuvad 4-6, aga temperatuuril +18+22 kraadi 7-8 päeva pärast. Pärast seda, kui taimed juurduvad, võivad kabatsokid taluda pikaajalist jahenemist kuid külm 0-1 kraadiga viib taimede hukkumiseni või kasvupunga olulise kahjustumiseni. Umbes kuu pärast tõusmete ilmumist algab õitsemine, aga veel 7-12 päeva pärast kujunevad välja kaubanduslikud viljad. Istikute avamaale istutamist teostatakse 25 maist- 3 juunini, kui öökülmade kordumine on vähetõenäoline. Istutamisel ridade vahekaugus 0,7-1 m, reas 0,7-0,8 m.
Kabatšokkide viljakoristust viiakse läbi mitu korda - 1-2x nädalas, sel määral, kui suurtena neid vajatakse: konserveerimiseks sobivad mitte rohkem, kui 8 cm läbimõõduga viljad, realiseerimiseks ja koduseks tarvitamiseks 10-12 cm. Ülevalminud vilju võib tarvitada kuid nende maitseomadused on kehvemad kui väikestel viljadel. Viljade korjega hilinemine ei madalada mitte ainult nende kvaliteeti, vaid ka suurust, sest taimedel tehniliselt küpsete viljade hoidmine pidurdab uute sõlmede arengut.
Viljad korjatakse koos viljaraagudega.

Eng.: Squash. Suom.: Kesäkurpitsa. Sven.: Squash grön.